Noor sarimõrvar Vladimir vedas ohvreid sageli välikäimlatesse (ülal paremal) ja röövis neid otse koduõuelt. All paremal esimese ametliku ohvri kodu.

Foto: Kollaaž (3 x kohtumaterjalid (Filibusta.site))
Aare Kartau 31. märts 2022 20:35

„Meie, vanemad, ütleme sellisest pojast lahti ning nõuame, et tema suhtes kasutataks kõige karmimaid meetmeid – mahalaskmist. Sellistel ebarditel pole nõukogude perekonnas kohta!“ Nii kõlas Vladimir Vinnitševski ehk Uurali koletise vanemate avaldus, mis saadeti pärast tõe ilmsikstulekut kohalikule ajalehele. Aastatel 1938–1939 toimusid Uurali mäestiku lõunapoolse osaga piirnevas Sverdlovski oblastis õõvastavad roimad. Eelkooliealiste laste julm tapmine tekitas õudust ka kõige külmaverelisemates linnaelanikes. Ehkki esialgu arvati, et tegutsemas on mõrvarlik jõuk, selgus hiljem, et roimade taga oli hoopis teismeline noormees.

Uurali koletiseks ristitud mõrtsukas alustas verist karjääri 1938. aasta suvel Sverdlovski linnas [tänapäeva Jekaterinburgis]. Tema esimeseks teadaolevaks ohvriks oli nelja-aastane Gerda Gribanova, kelle vanemad olid läinud saatuslikul õhtul teatrisse, jättes tüdrukutirtsu koos vanaisaga koju. Pahaaimamatu vanaisa saatis lapselapse õue mängima – see oli viimane kord, kui ta tüdrukut elusana nägi. Gerda kadumine avastati alles siis, kui isa ja ema teatrist naasid. Loomulikult puhkes paanika. Isa Pjotr teavitas miilitsat ning hakkas koos tuttavate ja vabatahtlikega ümbruskonda läbi kammima, ent asjatult. Juhuslik mööduja leidis õnnetu Gerda moonutatud surnukeha alles neli päeva hiljem lähedalasuvast põõsastikust.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad