Vastuoluliste otsuste ja käitumise tõttu hakati kahtlema Pauli vaimses tervises. Aadlikele ja sõjaväelastele olid vastukarva mitmed keisri reformid.

Foto: Kollaaž (Wikimedia Commons x4)
Maailm
28. märts 2022, 19:53

VANDENÕU PETERBURIS: rahulolematud aadlikud korraldasid Venemaa keisri magamistoas võika tapatöö (2)

„Seda, mis juhtub, pole võimalik vältida,“ teatas Venemaa keiser Paul I pärast oma elu viimast õhtusööki otsekui prohvetlikult. Ööl vastu 24. märtsi (vkj 12. märtsil) tungisid vahuveinist julgust kogunud vandenõulased keisri magamiskambrisse ja korraldasid julma veretöö. Tõenäoliselt ei plaaninudki nad algselt mõrva, vaid vangistamist. Ent tapatöö „lihtsalt juhtus“. Ehkki troonipärija Aleksander oli ilmselt vandenõust teadlik, mõjus uudis isa surmast talle šokeerivalt.

Peeter III ja Katariina Suure ainsast pojast Paul Petrovitšist sai tsareevitš ehk troonipärija juba 1762. aastal, kui suri rahva seas armastatud valitseja Jelizaveta Petrovna. Keisrinna Jelizaveta surma järel sai põgusalt (umbes kuueks kuuks) võimule tema õepoeg Peeter III, ent tolle võimukas abikaasa Katariina otsustas mehest vabaneda ja ise troonile tõusta. See polnud kuigi keeruline ülesanne, sest Peeter oli väga ebapopulaarne valitseja – ta ei osanud hästi vene keelt ning erinevalt emast ajas ta preisisõbralikku poliitikat. Järgnes Katariina Suure pikk valitsusaeg ja troonile tõusis emas pettunud Paul alles 42. eluaastal. Tal kulus selleks siiski tunduvalt vähem aega kui jätkuvalt oma tähetundi ootaval Ühendkuningriigi kroonprintsil Charlesil, kes on juba 73aastane.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99