Eesti-Läti piir Valgas. Foto: Valga Muuseum
Hanno Talving, Eesti vabaõhumuuseum 27. märts 2022 10:35

Pärast Vabadussõja võidukat lõppu ja rahulepingu sõlmimist Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920 teravnesid Eesti suhted äsjase liitlase Lätiga. 1920. aasta märtsis kõneldi ajakirjanduses avalikult Eesti-Läti-vahelise sõja puhkemise võimalusest. Kahe vastiseseisvunud riigi vahel külvas pingeid eelkõige piirijoone määramise küsimus. Tüliõunaks kujunes Valga linna, Ruhnu saare, Heinaste ja Vana-Laitsna valla ning teiste paikade kuuluvuse küsimus.

Olukord hakkas rahunema, kui 22. märtsil 1920 lepiti Valgas Eesti ja Läti välisministrite ning sõjavägede ülemjuhatajate kohtumisel kokku, et piirivaidluste lahendamine antakse rahvusvahelise vahekohtu kätte, mille juhiks kinnitati Briti kolonelleitnant Stephen Tallents. 3. juulil 1920 määrati vahekohtu esimehe Tallentsi otsusega kindlaks Eesti-Läti piirijoon, mis hakkas kehtima 17. juuli keskööl. Kumbki osapool polnud küll Briti koloneli otsusega täiesti rahul – lätlastele tundus ebaõige Valga linna kaotus, meie poolele mitmete eestlaste enamusega piirkondade, nagu Vana-Laitsna Lätile määramine.