KOHTUMINE LÕVIGA: 1844. aastal sai Livingstone lõvirünnaku käigus tõsiseid vigastusi. Tema vasak käsi ei paranenudki.
Foto: Vida Press19. märtsil 1813 sündis üks kõigi aegade suuremaid Aafrika uurijaid David Livingstone
JALA LÄBI MUSTA MANDRI: Livingstone läbis Aafrikas kokku 50 000 kilomeetrit
Šoti maadeavastaja David Livingstone'i nime teati kogu maailmas juba 19. sajandi teisel poolel, kuid unustatud pole teda praegugi – ta on ingliskeelses maailmas üks kuulsamaid või isegi kõige kuulsam Aafrika uurija. Livingstone olevat saanud aafriklastelt austava hüüdnime Suur Lõvi. Sealsed haigused murdsid aga paraku tema tervise ja ta suri 60aastaselt selle mandri südames Sambias raskekujulisse malaariasse ja düsenteeriasse. Tema süda maeti Sambiasse ning keha viidi Inglismaale ja maeti Londonis Westminster Abbeysse.
David Livingstone sündis 19. märtsil 1813 Blantyre`s Šotimaal vaeses seitsmelapselises peres ja töötas alates kümnendast eluaastast tekstiilivabrikus (tol ajal kasutati lapstööjõudu laialdaselt). David oli tark poiss, vaatamata 14-tunnistele tööpäevadele käis ta ka külakoolis ja suutis iseseisvalt ära õppida ladina ja kreeka keele, samuti arendada end matemaatikas. Tal õnnestus astuda Andersoni ülikooli, kus õppis kaks aastat meditsiini ja sai doktoriks. Samaaegselt külastas ta ka teoloogiakursusi Glasgow ülikoolis.
Kommentaarid (0)