2000. aastal julges Vladimir Putin Tšetšeenis võitlevate sõduritega koos piltigi teha. Tänasel päeval oleks see aga mõeldamatu.
Foto: Vida PressALLES JÄID VAID RUSUD: Vladimir Putini karjäärile pani aluse verine sõjategevus Tšetšeenias
Enne teist Tšetšeenia sõda oli Putin poliitilisel tasandil alles võrdlemisi tundmatu tegelane. Ent kaval propaganda ja karmid käigud Tšetšeenias muutsid ta vaid mõne kuuga Venemaal äärmiselt populaarseks.
Kui Boriss Jeltsin 1999. aasta viimasel päeval Venemaa troonilt ootamatult lahkus, ütles riigi esimene president, et käes on aeg, et Venemaa vana ja kommunistlik kaardivägi teeks ruumi uue põlvkonna juhtidele. Ta pidas silmas Vladimir Putinit – endist KGB-last, keda väljaanne The Guardian nimetas 2000. aasta kevadel irooniliselt „Venemaa demokraatia uueks kangelaseks“. Tolleks ajaks oli tema pintsakurevääril juba mitmeid veriseid plekke, mida maha pesta polnud võimalik. Nende seas oli halastamatu sõjategevus Tšetšeenias. Esimene Tšetšeenia sõda osutus Venemaale häbiplekiks, mida Vladimir Putin asus 1999. aastal julmalt „parandama“. Venemaa ja tšetšeenide suhted olid olnud aga keerulised juba ka kaugemas minevikus.
Kommentaarid (0)