2000. aastal julges Vladimir Putin Tšetšeenis võitlevate sõduritega koos piltigi teha. Tänasel päeval oleks see aga mõeldamatu.

Foto: Vida Press
Aare Kartau 14. märts 2022 19:22

Märtsi alguses põrutas Boris Johnson, et Vladimir Putini kavatsus on kasutada Kiievis samu võtteid, mida Tšetšeenia pealinnas Groznõis. Briti peaminister mõtles selle all hävitustööd, mida sooritati enam kui 22 aastat tagasi teises Tšetšeenia sõjas. Enne seda relvakonflikti oli Putin poliitiliselt alles võrdlemisi tundmatu tegelane. Ent kaval propaganda ja karmid käigud Tšetšeenias muutsid ta vaid mõne kuuga Venemaal äärmiselt populaarseks.

Kui Boriss Jeltsin 1999. aasta viimasel päeval Venemaa troonilt ootamatult lahkus, ütles riigi esimene president, et käes on aeg, et Venemaa vana ja kommunistlik kaardivägi teeks ruumi uue põlvkonna juhtidele. Ta pidas silmas Vladimir Putinit – endist KGB-last, keda väljaanne The Guardian nimetas 2000. aasta kevadel irooniliselt „Venemaa demokraatia uueks kangelaseks“. Tolleks ajaks oli tema pintsakurevääril juba mitmeid veriseid plekke, mida maha pesta polnud võimalik. Nende seas oli halastamatu sõjategevus Tšetšeenias. Esimene Tšetšeenia sõda osutus Venemaale häbiplekiks, mida Vladimir Putin asus 1999. aastal julmalt „parandama“. Venemaa ja tšetšeenide suhted olid olnud keerulised juba ka kaugemas minevikus.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad