AUSAL MEHEL KÜLAS: Friedebert Tuglas käis Alatskivil Tõnis Laksi hausamba juures 1958. aasta jaanipäeva ajal. Hiljem kurtis Elo Tuglas päevikus, et kalmistu olnud hakkide ja ronkade tohutute parvede meeleavallas, lärm nii suur, et rääkidagi raske: „Tahaks Juhan Liivi ja Laksi Tõnise mälestust meenutada teistsuguses ümbruses.“Foto: Eesti Rahva Muuseum / muis.ee
Eesti
25. veebruar 2022, 19:55

Oli vana Laksi Tõnis, talu peremees, eluaeg ta mõisa teenis palehigi sees

„Virumaa poolt tõusis kära, mehed hõiskasid: vennas, sõbrad, lähme ära, lähme ära siit!…Seda kuulsid palju rahvast, Laksi Tõnis ka. Ühtekokku tõtsid rahvast nõu pidama. Raha nad siis nõutasid katsujatele, keda nemad läkitasid Volga kaldale…“. See lugu siin räägib nagu luuletuski Laksi Tõnisest, ausast mehest, kes rahvale head soovides mõisahärraga väljarändamist relvana kasutades võitlusse asus ja näitas, et parunil tuleb nagu teistelgi härradel lõppude lõpuks arvestada visade eesti Tõnistega.

Juhan Weitzenbergi luuletus vanast Laksi Tõnisest, kes eluaeg mõisa orjas algupärase pealkirjaga „Tõnnis Laks ehk Eestlase isamaa“ oli vanasti teada igale põlvepikkusele poisikesele. Siiski ei olnud talle antud kuigi vanaks elada ja veel haigevoodis pidi Laksi Tõnis nägema, kuidas härra tal talu käest võtab.

Edasi lugemiseks: