Vabadussõja arenedes mõistsid eestlased, et olemasolevate soomusmasinatega lahinguid ei võideta ning vaja on märksa võimsamat sõjatehnikat – tanke. Paraku ei kiirustanud esimese maailmasõja võitnud lääne suurriigid Suurbritannia ja Prantsusmaa meile tanke andma. Olid eestlased (ning ka meie lõunanaabrid) ju nende valitsuste seisukohast üks kahtlane väikerahvas, kelle arvatavalt ajutised riiklikud struktuurid tundusid õige haprad olema. Muidugi leidus neidki lääne riigi- ja sõjamehi, kelle arvates eestlased ja lätlased olid lausa suure Venemaa (kes oli maailmasõjas esialgu inglaste-prantslaste liitlane) vastu mässavad separatistid, keda Vene kodusõjas valgekaartlaste oodatava võidu puhul tuleb jälle Venemaa koosseisu lülitada. Suurbritannia keeldus Eestile isegi tanke müümast ning seetõttu telliti esimene tosin tanki hoopis Prantsusmaalt.