Vladimir Durov (puuris) vaatas koer Marsile sügavalt silma ja üritas looma mõttejõul juhtida. Eksperimenti jälgis hoolikalt teadlane Bernard Kažinski (vasakul).
Foto: Wikimedia CommonsTELEPAATILINE SIDE? Nõukogude teadlane ja tsirkuseartist üritasid edastada mõttejõul koertele käsklusi
1922. aasta augustis külastas teadlane Bernard Kažinski Nõukogude Venemaa üht kuulsamat tsirkuseartisti ja loomatreenerit Vladimir Durovit. Aastaid telepaatiaga seotud uurimustöö kallal nokitsenud Kažinskini olid jõudnud jutud, et Durov on suuteline loomadega ebatavalisel moel suhtlema. Väidetavalt treenis pikalt tsirkuses töötanud mees oma hoolealuseid pelgalt mõttejõu abil. Kažinski haaras võimalusest ning alustas Durovi ja tolle koerte abil eksperimente, mille eesmärgiks oli tõestada „bioloogiliste raadiolainete“ olemasolu.
Bernard Kažinskiga kohtudes ligines Vladimir Durov 60. eluaastale. Suurema osa elust oli jõukasse perekonda sündinud mees veetnud tsirkuses. Ehkki lapsena orvuks jäänud Durovi oma hoole alla võtnud ristiisa soovis vormida noormehest sõdurit, huvitas viimast hoopiski meelelahutusäri. Koos venna Anatoliga pühendus Vladimir akrobaatikale – õppetundidele kulutasid nad pea kogu oma taskurahast. See hobi viis aga sõjaväekoolist väljaheitmiseni. Koos lahkusid vennad kodust ja liitusid rändtsirkusega. Kahest Durovist nimekamaks kujunes Vladimir, kelle „loomatreenimine oli edukam ja naljad paremad“. Temast sai sajandivahetusel ja sellele järgnenud kümenditel Moskvas ja kogu Vene ühiskonnas täielik staar, kes kohandas end ka kommunistliku režiimi nõudmistega.
Kommentaarid (0)