Kurikavala plaani taga, mille üheks eesmärgiks oli juutidest vabanemine, polnud ilmselt ei keegi muu kui Jossif Stalin. Foto aastast 1949.

Foto: Vida Press
Aare Kartau 12. jaanuar 2022 19:50

13. jaanuaril 1953 kuulutas ajaleht Pravda, et Nõukogude Liidu tipparstid sepitsesid verist vandenõud. Vastuolulise loo pealkirjaks oli: „Pahelised spioonid ja mõrvarid meditsiiniteadlaste maski taga“. Seal toodi nimeliselt esile üheksa arsti – kuus neist olid juudid –, kes olid kommunistlike võimude teatel seotud mitme tähtsa parteitegelase surmaga. Lisaks kuulutati, et „terroristlikul grupil“ on plaanis mõrvata veel mitmeid Nõukogude Liidu võtmetegelasi. Tegemist oli Jossif Stalini kurikavala plaaniga saada lahti juutidest ja alustada parteis uut suurpuhastust.

Arstide vandenõu alguseks peetakse kommunistliku partei ideoloogilise juhi Andrei Ždanovi surma. Varem Leningradi parteiosakonda juhtinud ja Eestis 1940. aasta juunipööret organiseerinud mees oli „Suure Stalini ustav õpilane ja kaasvõitleja“, nagu kirjeldab teda Eestis ilmunud ajaleht Nõukogude Õpetaja (4.09.1948). 1948. aasta suvel sattus ta aga liiga vaoshoitud välispoliitiliste vaadete tõttu Stalini pahameele alla. Viimane otsustas ta kõigist ametitest vabastada. Kehva tervisega Ždanov viidi peagi südameprobleemide tõttu Moskva haiglasse, kus arstidel ei õnnestunud tema elu päästa. Endine tähtis parteitegelane suri 1948. aasta augusti lõpus. Ždanovi surm sünnitas aga suure vandenõu.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad