Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Toompea müür oli varaste varakamber ja politsei hanges varitses

Oli 7. jaanuar 1926, kui üks Toompea külgteel Balti jaama juures kelgutanud poistest tüdines ja ronis vahelduseks piki müüri äärt niisama ringi. Ta sattus müüris olnud augu juurde ja hakkas sealt huvi pärast lund välja kaapima. Ootamatult sattus aga talle pihku hõbepeeker.

„Poisikene võttis nõuks leitu kriminaalpolitseisse viia,“ kirjutab Waba Maa 10. detsembril. „Seal võeti peeker vastu ja ühtlasi hoiatati, et laps leiust kellelegi ei jutustaks ega enam sinna tagasi ei läheks. Kriminaalpolitsei ülem saatis ametnikud kohale, kes valvama pidid asjade järeltulijaid. Oli enam kui kindel, et Toompea müüri sisse varastatud asjad olid peidetud. Sama päeva õhtul oli loodus politseiametnikkude poolt: sadas lund, mis põõsast, kus nad varjul olid, lumekorraga kattis ning seega nad nähtamatuks tegi. Külmetades mõni tund Toompea nõlvakul lumehanges nägid ametnikud, et kaks isikut saladuslikkudele aukudele lähenevad ja nende sisemust puhastama hakkavad. Kui välk selgest taevast on ametnikud nüüd tundmata isikutel kaelas ja seaduse nimel kuulutatakse nad arreteerituteks. Üks püüab põgeneda, kuid peeti ikkagi kinni.“