Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas kroonu eest pagenud nekrutitest said esimesed metsavennad  

Tõnis Erilaid, 8. jaanuar 2022 00:15

Foto: Aldo Luud

Tsaariajal ei meelitanud kedagi käsk minna 25 aastaks kroonut teenima. Aleksander II lühendas küll teenistusaja 15 aastale, aga nekruteid hirmutas see ikkagi – lähed kodunt noore mehena ja tuled tagasi alles siis, kui paremad eluaastad on möödas. Kroonuteenistus oli talupoja silmis koledaim karistus, millest püüti igapidi kõrvale hoida.

Nekrutite võtmine algas sügisel ja tavaliselt tuldi mehi öösel otsima. Püüdjateks olid külakohtunikud, kes olid nekrutiealiste meestega talud varakult mitu korda läbi otsinud, et võimalikke pelgupaiku leida. See oli nekrutiealistel teada ja kõik püüdsid kodunt kaduda. Kes ööbis küünis, kes viljarõugus, kes oli endale metsa paopaiga valmis sättinud. Paari nädala pärast võisid enda varjajad tavaliselt rahulikult metsast välja tulla. Oht sai mööda.