Pühad olid ka toonasel Saksamaal ikkagi rõõmu aeg. Lapsi ja emasid innustati valmistama isetehtud kaunistusi ja küpsetisi. Kuusepuudele kinnitati muuhulgas ka haakristi kujutavaid ehteid.

Foto: Kollaaž (Vida Press x4, Eesti Sõna nr 20)
Aare Kartau 30. detsember 2021 19:44

Natsid alustasid Saksamaal kristlike jõulude alustalade kõigutamist juba 1933. aastal ehk kohe pärast võimuletulekut. Aegamööda hakkasid võimust võtma paganlikud jõulukombed ning tuntud jõululaulud said uue ja ideoloogiale sobiva teksti – näiteks poogiti „Püha öö“ sõnadesse kogu rahvust kaitsev Hitler. Ehkki füürer propageeris end karsklasena, jõi temagi aastavahetusel pokaali vahuveini. Natside pühadekombed mõjutasid okupatsiooniaastatel ka eestlaste elu, tuues põgusalt tagasi jõulud, mis olid Nõukogude ajal keelatud.

Natside juhtkonnal oli juba algusest peale selge, et talvised pühad mängivad ühiskonnas äärmiselt olulist rolli, mistõttu polnud mõistlik ega võimalik neid järsult hävitada. Seega otsustati neid muuta – jõulude kristlikku tausta üritati asendada uuspaganlike ja põhjamaiste elementidega. Kristlik ja rahumeelne püha polnud natside meelest midagi niisugust, mida oleks saanud sõdalastena kujutatud rahvas tõsiselt austada. Berliinis lehvisid näiteks propagandaplakatid, millel oli kirjas: „Maha Kristus, kes lubas end risti lüüa!“ ja „Saksa jumal ei saa olla kannatav jumal! Ta on jõu ja võimu jumal!“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad