Pühad olid ka toonasel Saksamaal ikkagi rõõmu aeg. Lapsi ja emasid innustati valmistama isetehtud kaunistusi ja küpsetisi. Kuusepuudele kinnitati muuhulgas ka haakristi kujutavaid ehteid.

Foto: Kollaaž (Vida Press x4, Eesti Sõna nr 20)
Aare Kartau 24. detsember 2022 11:11

Natsid alustasid Saksamaal kristlike jõulude alustalade kõigutamist juba 1933. aastal ehk kohe pärast võimuletulekut. Aegamööda hakkasid võimust võtma paganlikud jõulukombed ning tuntud jõululaulud said uue ja ideoloogiale sobiva teksti – näiteks poogiti „Püha öö“ sõnadesse kogu rahvust kaitsev Hitler. Ehkki füürer propageeris end karsklasena, jõi temagi aastavahetusel pokaali vahuveini. Natside pühadekombed mõjutasid okupatsiooniaastatel ka eestlaste elu, tuues põgusalt tagasi jõulud, mis olid Nõukogude ajal keelatud.

Natside juhtkonnal oli juba algusest peale selge, et talvised pühad mängivad ühiskonnas äärmiselt olulist rolli, mistõttu polnud mõistlik ega võimalik neid järsult hävitada. Seega otsustati neid muuta – jõulude kristlikku tausta üritati asendada uuspaganlike ja põhjamaiste elementidega. Kristlik ja rahumeelne püha polnud natside meelest midagi niisugust, mida oleks saanud sõdalastena kujutatud rahvas tõsiselt austada. Berliinis lehvisid näiteks propagandaplakatid, millel oli kirjas: „Maha Kristus, kes lubas end risti lüüa!“ ja „Saksa jumal ei saa olla kannatav jumal! Ta on jõu ja võimu jumal!“

Edasi lugemiseks:

VÕIDA RAHA!

Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad

Vaata võimalusi
  • 8 digiväljaande lugemisõiguse
  • Üle 1300 tellijale mõeldud artikli kuus
  • Jagada tellimust 4 sõbraga
  • Võimaluse võita 100 € lisatulu kuus
Näita vähem
1 € / kuu11.99 € / kuu
-92%
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
3.99