Maailm

NATSIDE PÜHAD: haakristid kuusel, lumes hullav Himmler ja „Püha öö“ kangelaseks muudetud füürer (3)

Aare Kartau, 30. detsember 2021 19:44

Pühad olid ka toonasel Saksamaal ikkagi rõõmu aeg. Lapsi ja emasid innustati valmistama isetehtud kaunistusi ja küpsetisi. Kuusepuudele kinnitati muuhulgas ka haakristi kujutavaid ehteid.

Foto: Kollaaž (Vida Press x4, Eesti Sõna nr 20)

Natsid alustasid Saksamaal kristlike jõulude alustalade kõigutamist juba 1933. aastal ehk kohe pärast võimuletulekut. Aegamööda hakkasid võimust võtma paganlikud jõulukombed ning tuntud jõululaulud said uue ja ideoloogiale sobiva teksti – näiteks poogiti „Püha öö“ sõnadesse kogu rahvust kaitsev Hitler. Ehkki füürer propageeris end karsklasena, jõi temagi aastavahetusel pokaali vahuveini. Natside pühadekombed mõjutasid okupatsiooniaastatel ka eestlaste elu, tuues põgusalt tagasi jõulud, mis olid Nõukogude ajal keelatud.

Natside juhtkonnal oli juba algusest peale selge, et talvised pühad mängivad ühiskonnas äärmiselt olulist rolli, mistõttu polnud mõistlik ega võimalik neid järsult hävitada. Seega otsustati neid muuta – jõulude kristlikku tausta üritati asendada uuspaganlike ja põhjamaiste elementidega. Kristlik ja rahumeelne püha polnud natside meelest midagi niisugust, mida oleks saanud sõdalastena kujutatud rahvas tõsiselt austada. Berliinis lehvisid näiteks propagandaplakatid, millel oli kirjas: „Maha Kristus, kes lubas end risti lüüa!“ ja „Saksa jumal ei saa olla kannatav jumal! Ta on jõu ja võimu jumal!“

Samal teemal

01.01.2022
KÜLMATAADI RASKED AJAD: kommunistid saatsid Ded Morozi pagendusse, ent Stalin tõi ta propagandavahendina tagasi
17.12.2021
NATSIEROOTIKA PEALETUNG: pöörast filmižanri iseloomustasid rinnakad vangivalvurid ja sadistlik vägivald
02.12.2021
ADOLFI ARMUSEIKLUSED: hurmurist füürer võis kinkida neiule 100 punast roosi, ent mitte kunagi oma südant