Pärnu vangla.
Foto: Terje LeppTõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis oldi hädas Iraagi põgenikega (4)
„Eesti valitsuse poliitika on olnud meie jaoks tragöödia, kus puuduvad igasugused inimlikud tunded,“ avaldasid ajalehed 29. detsembril 1994. aastal Pärnu vanglas istuva 29 Iraagi põgeniku avaliku kirja tollasele peaministrile Andres Tarandile. „Me ei tea, mis eesmärgil meid kinni peetakse. Tahame üksnes vabadust, elu ja tööd Eestis või mõnes teises demokraatlikus riigis.“
Kuu aega varem olid kirjutanud Tarandile ja Soome peaministrile Esko Ahole ka 18 Harkus juba ligi aasta kinni istunud Iraagi naist ja 20 last.
Venemaa kaudu illegaalselt Eestisse jõudnud Iraagi ja Afganistani põgenikest oli umbes 80 siin pikalt trellide taga olnud, sest idanaaber keeldus neid tagasi võtmast. Toona loodeti, et ehk võtab Soome nad oma hoole alla.
Vahetult enne jõulupühi tolsamal 1994. aastal sõitis öösel Sõrve sääre lähedal madalikule Lätist teele asunud „põgenikelaev“ Katrum, mille pardal oli 149 põgenikku – 45 last, 31 naist ja 73 meest – peamiselt Iraagist ja Afganistanist. Tilluke endine Vene tuukrilaev, 21meetrine Katrum oli lubanud nad Rootsi viia, kui igaüks oli mõnedel andmetel tasunud 2500 dollarit.
Laeval oli vaid üks meeskonnaliige, lätlane Ainars Svarenieks. Navigeerimiseks ei olnud tal isegi kompassi, merekaartidest või raadiojaamast rääkimata.
Sõrve rahvas tõi surmani vaevatud ja külmunud põgenikud traktori järelkärus maale.
Kommentaarid