Katri Raigi puhul ei saa öelda, et tuli, nägi ja võitis. Ta on üle paarikümne aasta Narvaga seotud ja Narva kolledži eduka juhtimisega ka ennast tõestanud.Foto: Robin Roots
VALVE RAUDNASK 29. detsember 2021 15:51

1939. aastal kirjutas Juhan Sütiste poeemi „Lääs ja ida“. Üks peatükk selles on pühendatud Narvale. Mis on praegu Narvas, nagu siis oli, kuid millest pole enam jälgegi? Mõistagi oli Narva jõel nii siis kui on ka nüüd „üks kallas läänes, teine idas“. Murrangulisem muutus minevikuga võrreldes on see, et enam ei saa kirjutada: „ning ikka mõni surnud sajand / su sammudega kõrvu käib“. Surnud sajandite majad pommitati rusudeks 1944. aastal. Küll aga on praegugi sulatõsi see, et „häid kapsapiirakaid ja kalu / võib Narvast saada vene moel“. Kindlasti tuleks siia lisada ka imemaitsvad kartulipirukad. Täiesti muutunud on aga kohvi saatus Narvas. Sütiste kirjutab: „Ning see, kes vähegi veel suudab, / siin hoidku kohvist eemale“. Nüüdne narvakas joob ise kohvi ja pakub korralikku kohvi ka oma söögikohtades.

Miks sukeldun kaugesse aega ja tuletan meelde Sütiste poeemi, kui surnud sajandite majadest pole peale raekoja enam jälgegi järel? Aga sellepärast, et nii Narvas endas kui ka laiemalt on tekkinud mõte taastada Narva vanalinn kas või osaliselt. Kui 17. sajandil ehitatud Narva kesklinna peeti kauneimaks barokkarhitektuuriga linnaks Läänemere piirkonnas, miks mitte siis sellele teine elu anda? Euroopas on küllalt palju teises maailmasõjas hävinud linnasüdameid endises ilus üles ehitatud. Pealegi on Narva Euroopa värav ja peakski uhke välja nägema.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99