Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinn jõuluajal lukku jäi
Esimesel jõulupühal valitses linnas vanasti alati vaikus. Ettekanded ja kontserdid lõpetati jõululaupäeval kell kuus õhtul ning esimesel jõulupühal olid kinod, teatrid, restoranid ja kohvikud kinni.
Päris lukku jäi pühadeaegne Tallinn aga 1937. aastal. Lund oli sadanud nii palju, et seda ei jõutud ära rookida ja ükski bussiliin ei viinud peale Nõmme ja Merivälja omade linnast välja. Esimene kaugema maa buss pääses liikuma Loksale kolme päeva pärast, teised liinid aga 30. või 31. detsembril. Suurem osa sai seevastu alles uuel aastal sõitu alustada – sedamööda, kuidas jõuti lund ära rookida.
Tuhanded tallinlased olid vihased, et ei pääsenud maale pühi pidama. Meie tollane suurim bussifirma Mootor pani vähesegi piletitulu teenimiseks kõik vabanenud bussid Nõmme vahet käima ja eks seal siis tallinlased talverõõme nautisidki.
Hädas ei olnud ainult bussid. „Eile hommikul tuli mööda Narva maanteed Tallinna Ida-Harju talumees, kelle hobune reel olnud puukoormaga oli jäänud öösel maanteel hange kinni. Liikuma pääseti alles pärast teiste appitulekut ja kaks tundi kestnud lumerookimist,“ kirjutas Päewaleht 24. detsembril.
Teisel jõulupühal puhkes aga abiellumispalavik, kuigi maalt ei tulnud ju külalisi pulma. „Kirikuõpetajatel on tööd hommikust õhtuni,“ kirjutasid ajalehed. „Kaarli kirikus üksi oli kaheksa laulatust, viimane kell 10 õhtul. Kodus panid õpetajad veel paarkümmend inimest paari. Sama oli ka Jaani kirikus.“
Kommentaarid (0)