Eesti

Peaminister Jüri Uluotsa sõnum soomlastele: võite Vene baase pommitada, aga jumala pärast ‒ mitte Tallinna!

Salaülesandega Eestis: professor Kettunen tuli Talvesõja ajal siinset meelsust uurima 

Tõnis Erilaid, 22. detsember 2021 18:45
EI UNUSTANUD EESTLASI: kuuekümnendatel aastatel istus ta Stockholmis kirjandusõhtul esireas August Mälgu (vasakul) kõrval. Tagapool on näha Aino Suits ja Marie Under.Foto: Filmiarhiiv

Sadas vaikset jõululund, pilved rippusid madalal ja ilm oli detsembri kohta leebe, kui teel Uppsalasse olnud ja sugulaste tallu Tornio külje alla Ylä-Vajakalasse pühadeks pidama jäänud professor Lauri Kettunen 1939. aastal telefoni juurde kutsuti. „Sõida kohe Helsingisse välisminister Väinö Tanneri jutule,“ käskis õpetlase hea tuttav, välisministeeriumi poliitikaosakonna juhataja Aaro Pakaslahti. 28. detsembril seisiski Kettunen Tanneri kabinetis.

„Asi seisis selles, et mul tuli minna Eestisse hankima teateid sealsete meeleolude kohta. Tuli veel ääri- veeri uurida, kas Eesti võiks võimaluse korral hakata rahuvahendajaks. Soome võitleb ja jääb sitkesti võitlema, kuid soovib siiralt kiiret rahu,“ kirjutas Kettunen hiljem Tanneriga räägitust. Hõimuvelled pidasid 30. novembrist saati ränka Talvesõda venelastega, kelle pommitajad igal sobival päeval oma laadungi Soome linnadele poetasid. Paljud punakotkad tõusid pommiretkele Eesti pinnalt. Soome protestinootidele vastas Eesti valitsus põiklevalt või koguni vaikis. Omapäraseimalt ütles Eesti saadik Leedus Jaan Lattik: Eesti hoiab baasides kinni Vene vägesid, kes muidu saadetaks Soome vastu sõdima ning soomlased peaksid seepärast Eestile lausa tänulikud olema.

Samal teemal

30.12.2021
Sada aastat kohtuvaidlusi: Pärnu suurärimehe testamendi lahendamata jäänud keerdsõlm
03.12.2021
MEES, KES HÄMMASTAS EESTLASI: USA spioon, härrasmees ja luiskaja
29.10.2021
KADUGU SÕDA! Rätsep Kivi maailmarahumõte koos patsifismipaleega Kuressaare Laiamadalal
15.10.2021
Veriora mees Jaan Sibul: kodumaal naerualune, Ameerikas kuulsaim eestlane