Näärivana sõiduvahendiks peeti troikat. Postkaart 1980ndatest.

Foto: Vida Press
Aare Kartau 30. detsember 2022 18:37

Teatavasti ei too Venemaal talviste pühade ajal kingitusi jõuluvana, vaid hoopis näärivana, kes kannab ka nime külmataat ehk Ded Moroz. Populaarne tegelane pole olnud aga alati kommunistide soosingus. Pärast viimaste võimuletulekut saadeti külmataat üldse eksiili, sest teda peeti kulakute ja vaimulike sõbraks. Ootamatu pööre saabus 1935. aastal, mil Stalin ta propagandavahendina ennistas.

Müütilise taustaga tegelane nimega Ded Moroz ehk külmataat kerkis esile 19. sajandi keskpaigas. Suurema tuntuse sai ta Aleksandr Ostrovski 1873. aasta näidendi „Lumehelbeke“ [eesti keeles ilmunud ka pealkirja all „Lumivalgeke“] järgi, mille peategelaseks oli külmataadi ja kevade tütar lumehelbeke ehk Snegurotška. Teos oli ühiskonnakriitilise Ostrovski muud loomingut arvestades mõnevõrra kummaline, sest „Lumehelbekese“ puhul keskendus ta paganlikul mütoloogial põhinevale muinasjutule. 1880ndate alguses vormis näidendi ooperiks kuulus helilooja Nikolai Rimski-Korsakov. Kui Snegurotška on täielikult 19. sajandil loodud tegelane, siis Ded Morozi juured ulatuvad kaugemale minevikku.

Edasi lugemiseks:

VÕIDA RAHA!

Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad

Vaata võimalusi
  • 8 digiväljaande lugemisõiguse
  • Üle 1300 tellijale mõeldud artikli kuus
  • Jagada tellimust 4 sõbraga
  • Võimaluse võita 100 € lisatulu kuus
Näita vähem
1 € / kuu11.99 € / kuu
-92%
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
3.99