Näärivana sõiduvahendiks peeti troikat. Postkaart 1980ndatest.

Foto: Vida Press
Aare Kartau 1. jaanuar 2022 11:37

Teatavasti ei too Venemaal talviste pühade ajal kingitusi jõuluvana, vaid hoopis näärivana, kes kannab ka nime külmataat ehk Ded Moroz. Populaarne tegelane pole olnud aga alati kommunistide soosingus. Pärast viimaste võimuletulekut saadeti külmataat üldse eksiili, sest teda peeti kulakute ja vaimulike sõbraks. Ootamatu pööre saabus 1935. aastal, mil Stalin ta propagandavahendina ennistas.

Müütilise taustaga tegelane nimega Ded Moroz ehk külmataat kerkis esile 19. sajandi keskpaigas. Suurema tuntuse sai ta Aleksandr Ostrovski 1873. aasta näidendi „Lumehelbeke“ [eesti keeles ilmunud ka pealkirja all „Lumivalgeke“] järgi, mille peategelaseks oli külmataadi ja kevade tütar lumehelbeke ehk Snegurotška. Teos oli ühiskonnakriitilise Ostrovski muud loomingut arvestades mõnevõrra kummaline, sest „Lumehelbekese“ puhul keskendus ta paganlikul mütoloogial põhinevale muinasjutule. 1880ndate alguses vormis näidendi ooperiks kuulus helilooja Nikolai Rimski-Korsakov. Kui Snegurotška on täielikult 19. sajandil loodud tegelane, siis Ded Morozi juured ulatuvad kaugemale minevikku.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad