Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinna töösturist sai Võsu prohvet
„Võsu suvituskohas elab mees nimega Johannes Borkman, kes on laialdase kuulsuse võitnud Võsu prohveti nime all. Mees ei kuulu ühtegi olemasolevasse usku ega usulahku, vaid harrastab oma nõndanimetatud ilmutuseusku. Jumala ingel olevat tulnud öösel ja käskinud teda kuulutada igal pool ja kõigile jumalasõna ning maailma lõppu. Mees on juba 72 aastat vana, kuid täis teotahet, et seda jumala käsku täita,“ kirjutab Rahvaleht 21. detsembril 1936.
Borkmanil oli Võsul oma kirik, mille tornist ta puhus pühade puhul pasunat, ja suurejooneline kahekorruseline aurusaun. Mõlema ehitus oli jäänud paraku rahapuudusel pooli. Aga see ei seganud teda. Rannakülades sai ju lageda taeva all jutlustada. Needki algasid pasunapuhumisega. Õhtuti olevat ta aga puust jumalakuju kaenlasse võtnud ja siis selle tallaaluseid suudelnud. Seejärel olevat temasse kohe tulnud jõudu ja rammu, nii et ta hoolinud suurt söömisestki.
Enne Võsule minekut oli Borkmanil paarkümne aasta eest Tallinnas maja ja kilutööstus. Kõige tuntum oli ta aga veekindlate õlikuubede valmistajana. Siis tulid usuasjad ning majapidamine hakkas minema allamäge. Borkman müüs Tallinna maja odavalt maha ja läks Võsule, kus ta tegi algust kiriku ja sauna ehitusega. Kirikus saab ju oma jutlusi pidada ning suvitajaid saunas teenindades elamisrahagi kokku ajada.
Hoonete ehitus jäigi aga paraku pooleli. Aasta hiljem lubas Borkman lehemeestele, et viib suurema ehitise Rakverre rahvamajaks.
Kommentaarid (0)