Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Monika kannul ohud ritta pandi
Lumetorm Monika tuli Eestit räsima neljapäeval, 9. detsembril 2010. Hilisõhtul jäi liiklus seisma Tallinna–Narva maanteel Sämist Varjani, ehk teisisõnu Padaorus, ning sõiduautodes, bussides ja veokites jäi lumevangi umbes 600 inimest. Paljud pidid öö sõidukites veetma, sest esiti ei osanud keegi õnnetuse ulatusest aru saada ega appi minna. Hädalisi hakati viima varju Viru-Nigula spordihoonesse, kust viimased minema pääsesid alles järgmise päeva õhul kella 22 paiku.
Peasüüdlaseks peeti kaht teele risti-põiki takerdunud raskeveokit, mis sulgesid mõlemad sõidusuunad. Maanteed ei suletud ja seetõttu tormas üha uusi sõidukeid ummikusse, pääsemata edasi või tagasi. Maanteeamet ütles hiljem Eesti Päevalehele, et neil napib lumekoristustehnikat. Selleks on vaid 220 masinat ning põhi- ja kõrvalmaanteede sõidetavana hoidmine käib seega neile üle jõu.
Nonde kahe päeva jooksul külmus Eestis surnuks kaks inimest ning Järvamaal jäi keegi teadmata kadunuks.
15. detsembril avaldasid ajalehed nimekirja kardetumatest hädaolukordadest nende esinemise tõenäosuse järgi. Esikohal troonis merereostus, mille kannul oli ohtlike ainetega suurõnnetus. Meid praegu kimbutav pandeemia oli alles kolmandal kohal. Suur torm ja üleujutus jäi seitsmendaks ohuks – seda küberrünnaku järel ja terroriakti ning massirahutuste ees.
Seda, et lumme uputakse, nimekirjas polnud. Ja ega pärast Monikat polegi ju nii hullu olukorda olnud.
Kommentaarid (0)