Nõukogude kosmonautide grupifoto aastast 1961. Aastatega „haihtusid“ mõned neist isegi piltidelt.
Foto: Vida PressKADUNUD KOSMONAUDID: Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi varjutanud saladuseloor sünnitas teooriaid, et enne Gagarinit oli teisigi (1)
Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi üheks võtmesõnaks oli äärmuslik salastatus. Osalt võimaldas salapära jätta mulje, et ollakse rivaalidest sammukese võrra ees. Teisalt oli selline varjamine igasugustele kuulujuttudele ja vandenõuteooriatele ideaalseks kasvulavaks. Seega tekkiski külma sõja hirmuõhkkonnas teooria, et Nõukogude võimud on varjanud ebaõnnestunud kosmoselende ja nn „fantoomkosmonautide“ surmajuhtumeid.
Teatavasti sai Juri Gagarinist 12. aprillil 1961 esimene kosmoses käinud inimene. Eduka naasmise järel sai temast Nõukogude Liidus viivitamatult täielik staar ja rahvuskangelane. Ent levisid ka teooriad, et Gagarin ei jõudnudki ilmaruumi esimesena – väidetavalt võis temast ette jõuda mitmeid kosmoselendureid, kelle saatus siiski nii roosiline polnud. Sellele vihjavad näiteks itaallastest raadioamatööride kõhedad salvestised, võimude katsed teatud kosmosepiloote ajaloost kustutada ja veel mitmed kummalised seigad.
Kommentaarid