Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas piirivalvel lahvatas tüli Prangli meestega (3)
„Prangli saarel, kus elab ligi 600 inimest, ei olnud senini ühtegi võimuesindajat peale vallasekretäri. Seetõttu kujunesid saarel päris „Korsika kombed“: veeti salakaupa, joodi ja kakeldi. Kui piirivalve mõni aeg tagasi tahtis asutada saarele alalise valvepunkti, ei tahetud piirivalve jaoks üürida ühtegi maja – saarlased ei taha enda keskele niisugust ebasoovitavat elementi kui piirivalve,“ kurdab Rahvaleht 10. detsembril 1931.
Oli üldteada, miks pranglilased piirivalvet ei salli: nad varustasid Tallinna ja Kolga vahelist mandriranda salapiiritusega. See toodi suurte mootorpaatidega Prangli alla ja plaskud uputati merre, kust seda siis väiksemate paatidega aegapidi mujale laiali veeti.
„Suvel sõitsid Soome piiritusepaadid Prangli randa nagu mõnda erilisse riiki, kus ei olnud midagi karta. Ühel suvepäeval käis saare rannas 36 sealset piiritusepaati,“ toob Rahvaleht välja põhjuse, miks piirivalve tahab alalise valvepunkti abil piiritusevedu tõkestada ja saarlased on sellele muidugi igati vastu.
Salapiirituseveo suurim korraldaja oli keegi Oskar K., kes langes aga koos paadiga Soome rannavalve küüsi. Sellest polnud aga kuigi suurt häda – on ju samas Rahvalehe numbris uudis, et kohe hakkavad uued kiirpaadid piiritust vedama. Esindaja olevat juba läinud neid Hamburgist tooma. On teised soodsalt saada ja tagasiteel saab seega kohe Saksa piiritusekoorma peale võtta.
Kommentaarid