Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tabati toonane kuulsaim vanglapõgenik (1)
„Keskkriminaalpolitsei töötajad vahistasid mitu kuud tagaotsitud suurpetturi Vello Küti. Ta vastu ei hakanud,“ teatasid ajalehed 9. detsembril 1995.
Koit Pikaro ütles ERRile, et Kütt hakkas vigu tegema. „Sel nädalal helistas ta minu mobiiltelefonile. Lobisemise ajal peilisime ta asukoha välja.“ Kelm oli varem korduvalt helistanud Postimehe toimetusele, esitades tingimusi, mis juhul ta on nõus üldse kohtu ette tulema.
Pikaro sõnul varjas Kütt end Rakvere kaitsepolitsei vastasmajas. „Vahistamisel tundis Kütt uhkust, et tal õnnestus nii pikalt varjuda kaitsepolitsei kontorist 40 meetri kaugusel,“ lausus toona keskkriminaalpolitsei abidirektoriks olnud Pikaro. „Ta on kelm kõige klassikalisemas mõttes.“
Endine kaitseliidu Tartu maleva majandusjuhist ja kaitseliidu fondi nõukogu liikmest Kütt anti kohtu alla miljonite kroonide riisumise, kelmuste ja relvadega äritsemise tõttu. Kelm oli vahi all 1994. aasta maist, kuid põgenes järgmise aasta 1. septembril võltsitud kohtumääruse abil, kus märgiti, et ta tuleb kehva tervisliku seisundi tõttu otsekohe vabastada.
Pärast karistuse ärakandmist jätkas Kütt aga kahtlast tegevust, püüdes tšetšeenidele relvi müüa, millest ei tulnud paraku midagi välja. Ta oli selle sajandi alul kohtu all ka seksuaalkuritegude (mõisteti osaliselt süüdi) ja paaril korral purjuspäi autojuhtimisegi pärast. Kunagisest rikkusest olid tolleks ajaks alles vaid riismed.
Kommentaarid