Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Narva all olid kullaväljad
„Narva linn ja ümbrus on nüüd jälle tõotatud maa neile, kes otsivad peidetud varandusi. Hoogu selleks andis juhus, kus üks tänav sisse langes, avades maa-aluse käigu,“ kirjutas Rahvaleht 4. novembril 1930. „Tagant järgi tuletatakse meelde lugusid, kus Narva ümbrusest kaevatud välja terved vaaditäied kulda.“
Linna karjamaal olnud väike mäeküngas, mida kutsuti Poola kantsiks. Künka linnapoolsel küljel lõõmanud karjapoiste lõke ja öösel hobusepoiste õitsituli.
„Kord istunud poisid õitsitule ääres ja nägid linna poolt tulevat kahte tuld. Autost astunud välja kolm härrat, kes ajasid vähemad poisid minema. Vanem pandud kaevama. Paari jala sügavuselt tuli välja tammepuust vaat, nahkvitsad peal. Autost võetud haamer, löödud vaat lahti ja öeldud poisile: võta nüüd kolm kamalutäit.“
Värisevi käsi oli poiss julgenud vaid kaks kamalutäit võtta ja luges pärast kokku 27 kullatükki, kõik puhtad ja ilusad rahad.
Hiljem käinud seal üks Rootsi härra. Öelnud, et künka all olevat 25 puuda kullakange. Kui Eesti Panga osakonna ehitamiseks tuli üks vana maja lammutada, siis leitud selle seina seest peitvara kaart. Poola kantsi alune tuhniti risti-põiki läbi ja otsijad saanudki varanduse kätte. Augu juures vedelnud seitsmetoobine vaskkatel, mis olnud kulda täis.
Leitud kaardi järgi peaks seal veelgi varandust olema, aga keegi ei tea, kelle käes see kaart on, kirjutab Rahvaleht.
Kommentaarid (0)