Foto: Aldo Luud
Tõnis Erilaid 1. detsember 2021 00:05

Kõigepealt oli suur arutelu, kuidas kitsarööpalist pidi Raplassegi pääseks. Kohalik mõisnik polnud sellega aga nõus ja nii tehti jaam 1900. aastal kahe versta kaugusele Hermetisse. Pikapeale tuli sinna võõrastemaja ja einelaudki. Samuti ehitati maju ning paistis, et Rapla kõrval on varsti teine alev. Kuid paraku otsustas riik 1922. aastal, et Hermeti kaob ja jääb Rapla nimi.

Algas uus arutelu: missugune raudtee on edaspidi Läänemaa puhul kõige kasulikum? Kas Raplast läbi Märjamaa Pärnusse või Virtsu? „Raudtee ehitus oleks Läänemaale majanduslikuks pöördepunktiks ja võiks maakonna tõsta ühele astmele meie kõige jõukamate maakondadega,“ kirjutas Kaja 1925. aastal. „Teedeministeerium pooldab esimeses järjekorras Rapla-Märjamaa-Vigala-Jakobi-Pärnu umbes 90 klm pikkust liini.“

Paljud pooldasid ikka Virtsu liini, osutades, et see läheks läbi selliste Süda-Läänemaa rahvarikaste kohtade nagu Märjamaa ja Lihula ning annaks Saare- ja Muhumaale väljapääsutee. Samuti elustaks see Virtsu sadama tegevust.

Riigikogu otsustaski nii ja 1930. aastal hakati rööpaid mõlemast liiniotsast maha panema. Raudtee läks läbi üheksa valla ning 15 peatusega 96kilomeetrine rööbastik avati liikluseks 1. detsembril 1931. Raudteelastele ehitati tolle aja kohta uhkeid elamuid ning jaamade juurde kerkis kauplusi ja muidki ärisid. Seega kogus majandus hoogu.

Paraku oli seda lõbu vaid mõnekümneks aastaks: viimane rong sõitis Virtsu 25. mail 1968.

Kommentaarid  (28)

Tarmo Ross 3. detsember 2021 16:10
Virtsu raudteel Konoveres (ka Konuvere nime all),Tiiduveres ja Paljasmaal asusid raud- tee nõudepeatused ehk posti ja sildiga teivasjaamad.Reisirongid peatusid siin vaid iga- kordse reisijate nõude korral peale- ja mahatulekuks.Kaubarongid vurasid siit peatuma- tult edasi.Hanilas oli ka nõudepeatus,ent siin ka rongid ikka peatusid,kasvõi pooleks, teinekord ka minutiks.Kohalik rahvas seisis selle eest- ja neile tuldi ses osas Raudtee- valitsuses ka vastu.Hanila raudteepeatuses oli Nõukogude ajal ka ootekoda- selline putkataoline ehitis,mis oli alles ka 1970.aastal peale raudtee ülesvõtmist.
Tarmo Ross 3. detsember 2021 16:04
Ajavahemikus september 1957.a. kuni mai 1968.a. võis Rapla-Virtsu raudteel aeg-ajalt näha sõitmas naftaronge.Seda vedas diiselmootorvedur TU2,järel pikk rivi naftavagu- neid Altai (veokaal 17 tonni) ja Demihovo (veokaal 20 tonni).Virtsus asus sel ajal nafta- baas ning Virtsu jaama ja Virtsu naftabaasi ühendas spetsiaalne naftabaasi raudteeha- ru.Naftabaasi kohustati täitma ka raudteenorme st. laadimisplaane.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS