Kolõma piirkonnas asuvates laagrites oli elu karm ja tööd palju. Ukrainast pärit Ivannat (pisipildil) aitas raskel ajal salajane kirjavahetus, mis algas lumme potsatanud paberitükikesest.
Foto: Kollaaž (Vida Press, Facebook.com/museumofcommunistterror)GULAGI ARMULUGU: salajane kirjavahetus süütas jäises Siberi vangilaagris omapärase armuleegi
„Ma armastan sind. Aga me pole kunagi kohtunud. See pole ilmselt viis, kuidas mõistlikud inimesed käituvad.“ Nii kirjutas Vladimir eakaaslasele Ivannale. Neid ühendas karm tõsiasi – nii mees kui ka naine olid vangid Nõukogude Liidu kurikuulsates Gulagi sunnitöölaagrites. Omapärane suhe püsis vaid läbi keelatud kirjavahetuse, mis aitas mõlemal kinnipeetaval Kirde-Siberi karmides oludes ellu jääda.
Kui Nõukogude Liidu sõdurid 1948. aasta jaanuaris Ukrainas sündinud ja elanud Ivanna korterisse tungisid, paukus õues käre pakane. 22aastase naise õpetajast ema oli parasjagu valmistamas lõunasööki, milleks oli tol päeval peedisupp. Einestamiseni siiski ei jõutud, sest Ukraina noorteorganisatsiooni kuulunud Ivanna talutati halastamatult korterist välja ja paigutati veoautosse. „Mu ema silmad olid pisaraid täis,“ sõnas naine ja meenutas, et oli emale rahustuseks öelnud, et tuleb ühel päeval tagasi. Toona ei uskunud ta ka ise oma sõnu.
Kommentaarid (0)