Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas setudele 100 aastat tagasi nimed pandi (1)
„Teatavasti puudusid Petserimaa elanikel perekonnanimed. Arusaadavalt tekitas see asjaolu omavahelises läbikäimises kui ka läbikäimises valitsuse asutustega suuri takistusi,“ kirjutas Tallinna Teataja põhjenduse, miks valitsus 1921. aasta seadusega kohustas eestipäraste perekonnanimede paneku ja selleks komisjonid koostas.
Mitte et kõik oleks lihtsalt läinud. „Meie tuntud poliitika- ja seltskonnategelastel on suuremalt jaolt Saksa nimed, mida setud halvasti kirjakeelt mõistes puhtaks Eesti nimeks pidasid ja neid endale tahtsid saada,“ kirjutas Päewaleht. Teisalt taheti kõige rohkem ühe-kahesilbilisi sõnu. Iseäranis maiad oldi puunimede peale ja nii oleks iga teine petserlane olnud näiteks Kõiv, Lepik või Tamm, kui komisjon poleks sekkunud.
Mõnda uut nime hakkasid naabrid narrima ning näost punased kannatajad tulid neid välja vahetama. Kuid Kivikase (keda külas Kivi Kassiks kutsuti) nime asemele tahtis üks vahetaja van der Flitziks, Kammerherriks või Tempelmaksuks saada. Lõpuks jäigi esialgu nimeta.
Venekeelsed setud tahtsid saada Leniniks või Trotskiks, aga ka kultuuritegelaseks nagu Puškin, Gogol, Dostojevski, Repin või Tšaikovski.
Üldse sai perekonnanime11 837 hinge. Vabatahtlikult valis selle 10 803 inimest, ülejäänutele pani nime komisjon, teatas Päewaleht. Tarvitusele võeti 549 erinevat eestikeelset nime, venekeelseid oli koguni 1198.
Kommentaarid