Eesti

EESTI LINNASTUB: 1918–1938 kasvas linnade arv pea kolmekordseks 

Leho Lõhmus, ajaloolane (PhD), eile 15:26
 Jaama tänav Tapal linnaks saamise aegu.Foto: Eesti Rahva Muuseum

Tsaari-Venemaalt sai Eesti päranduseks 12 linna, kuid Eesti esimese vabariigi jooksul kasvas nende arv peaaegu kolmekordseks: 1938. aasta lõpuks oli meil tervelt 33 linna. Esimene suurem linnaõiguste andmine toimus 95 aastat tagasi 1926. aastal, kui linnaõigused said viis alevit. Veelgi suurem juurdekasv toimus 1938. aastal, kui linnade arv kasvas 14 võrra ehk sama palju kui järgneva enam kui 80 aasta jooksul kokku.

Endisest Eestimaa kubermangust sai noor vabariik vaid viis linna varem mainitud 12st – kubermangu pealinna Tallinna, maakonnalinnad (kreisilinnad) Haapsalu, Paide ja Rakvere ning sadamalinna Paldiski (aastani 1933 Baldiski; muide, aastatel 1783–1796 oli ka Paldiski maakonnalinna staatuses, samanimelise kreisi pealinn).