PIISKOPILINNUSEST KASVATUSASUTUSEKS: Selline nägi Koluvere loss välja sajand tagasi, kui sinna asutas end kolima poiste kasvatusasutus.Foto: Filmiarhiiv
Eesti
19. november 2021, 20:35

Tõnis Erilaiu autorikülg

PILK AJALUKKU: Eesti kuninga viimane lahing Koluvere lossi all

Taani haldusvõimud jätsid talupojad kaitsetult venelaste kätte rüüstata. Sestap nad 1560. aasta sügisel aadli vastu üles tõusid, ühe sepa endale kuningaks valisid ja viisid ta triumfikäigus plaanvankril, mille kõrval ratsutas 12 ihukaitsjat, torupillimängijate ja väehulga ees külast külla ja lõpuks Koluvere lossi alla, et seda tugevat kindlust vallutada, kuningalinnaks muuta, iseseisvad ja vabad olla ning ise oma maad kõigi vaenlaste vastu kaitsta, loeme Pärnu ordukomtuuri omaaegse notari Johannes Renneri Saksamaal kirjutatud kroonikast. Koluvere lahingus võeti kuningas vangi ja viidi aheldatult Taani asehalduri hertsog Magnuse lossi Kuressaarde, kus teda jäledalt piinati, rattale aeti ja lõpuks hobuste vahel neljaks tõmmati. Rohkem me temast ei tea.

Kirjaniku õigusega on Jaan Kross oma romaanis „Kolme katku vahel“ meile kuningast pildi maalinud. Alaküla sepp ja maameeste kuningas olnud umbes neljakümneaastane kaugelt alla keskmist pikkust mees lustakate siniste silmadega, mütaka oleku ja traatja ümariku tarahabemega näos. Tema kuninglikuks tunnuseks olnud ülestikku pandud kaks kübarat servadesse torgatud tammeokstega.

Edasi lugemiseks: