Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas sõlmisime esimese rahvusvahelise lepingu
„Teisipäeval 19. novembril 1918 on Saksa kodanlise valitsuse riigivolinik August Winnig pea terve päeva kestnud läbirääkimiste järel Eesti saadiku (Konstantin) Konikuga kokkuleppe alused kindlaks määranud, mille sisuks on, et Saksa kodanline valitsus 21. novembril Eesti keelkonnas, s.o. Eestimaal, Põhja-Liivimaal, Saare- ja Petserimaal oma volitused Eesti vabariigi esitajatele üle annavad,“ tõi Postimees rahvani sõnumi Eesti esimese rahvusvahelise lepingu kohta. Ajaleht Maaliit oli sellest juba varem teatanud.
19. novembri üheksapunktiline lepe annab teada, et Eesti etnograafilises piirkonnas läheb ülem riigivõim ajutise valitsuse kätte, kes on vastutav maapäeva ees. 21. novembrist võetakse üle bürood, laoruumid, inventar, tagavarad, kassaseisud, kuna need ei ole Saksa sõjaväe omanduses. Idapanka ja teistesse rahaasutustesse mahutatud riigi ja kogukonna rahagi läheb meie valitsuse omandusse. Tartu ülikool läheb aga kõige hiljem praeguse semestri lõpul Eesti kätte üle.
Mõneti vastuoluline oli väljavedu puudutav punkt: „Väljavedu seatakse Eesti Valitsuse asutuste kontrolli alla, kes seda niivõrd, kui see mitte sõjaväe varandusse ei puutu, takistada võivad. Esialgu lahtiseks jääb kokkulepe maal kokkuostetud tooresainete kohta.“
Saksa keskvalitsus tõlgendas Winnigi sõlmitud lepet omatahtsi ning toorme- ja põllumajandussaadustegi väljavedu jätkus hoogsalt.
Kommentaarid (0)