Hitler õnnistas Verelipu (fotol Hitleri kõrval) abil natside üksuste lippe ja standarte. Siis said ka teised märtrisurmaga kaasnenud võimust osa. Kas pühaks esemeks peetud lipu kadumine vahetult enne sõja lõppu võiski osutuda sakslastele saatuslikuks?

Foto: Vida Press/Scanpix
Aare Kartau 18. november 2021 18:11

8. novembril 1923 puhkes Münchenis Adolf Hitleri ja tema parteikaaslaste korraldatud riigipöördekatse ehk õllekeldriputš. Üritus suruti veriselt maha ning 16 natsi tapeti. Mõned neist kukkusid püssilasust tabatuna haakristi kujutavale lipule, mis määrdus langenud natside verega. Sellest lipust sai Die Blutfahne ehk Verelipp, mis pidi Hitleri väitel sisaldama endas tohutut pühalikku jõudu. Reliikvia kuulsuse omandanud ese ja selle saatus on tekitanud aga palju küsimusi ja spekulatsioone.

Müncheni õllekeldriputš oli suunatud 1919–1933 Saksamaal valitsenud režiimi ehk Weimari vabariigi vastu. Pärast I maailmasõda pidasid paljud sakslased Versailles’ rahulepingut alandavaks käiguks, mille tõttu ei saanud enam rääkida Saksamaast kui Euroopa suurriigist. Süüd nähti ka valitsusel, kes oleks andnud rahvale otsekui „noahoobi selga“. Üheks aktiivsemaks vastupanujõuks kujunesid 1920ndate alguses natsionaalsotsialistid, kelle eesotsas seisis Adolf Hitler. 1923. aastal üritasid nad korraldada riigipöördekatset, mis küll ebaõnnestus, ent tõi Hitleri nime esimest korda laiema avalikkuse ette. Samuti sündis verise juhtumi käigus kurikuulus Verelipp.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad