Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eestis möllas sarlakitaud (1)

Tõnis Erilaid, 17. november 2021 00:07
Foto: Vida Press

„Tervishoiu peavalitsuse juhataja Alfred Mõttus ütles, et on käimas äge võitlus kurja vaenlase, sarlakitaudiga, mis vähemal või suuremal määral kogu riigis maad võtnud tabades eelkõige lapsi ja noori. Kõige suurema ulatuse on sarlakitaud Tallinnas saanud,“ kirjutab Waba Maa 17. novembril 1926. „Haigemajade ruumide laiendamiseks ja ravitseva personaali täiendamiseks Tallinnas on tarvilisi samme astutud. Teadku kõik lapsevanemad, et ravitsemine haigemajas kõige õigem ja otstarbekam on,“ lisas Mõttus.

Samal päeval oli Tallinna terviseosakond avanud ööpäevase arstivalve Punase Risti ruumes Niguliste tänavas ja sealt võis ka kiires korras meediku koju tellida. Tasu eest ei maksa muretseda. Selle maksab hiljem terviseosakond tavaliste tasumäärade järgi kinni, kinnitas Waba Maa.

Järjest teravnes olukord ka mujal. Tartus kirjutas Postimees detsembris: haridusministeeriumi loal lõpetati koolitöö kõigis Tartu alg- ja keskkoolides ning teistes õppeasutustes. Ka algkoolide raamatukogud suletakse täielikult järgmise aasta 20. jaanuarini. Samuti keelati ära õpilaste peod ning koosviibimised, lastele mõeldud teatrietendused ja jumalateenistused, jõulupuud ning kõik jõuluvaheajaks kavandatud õpilaskongressid.

„Sulgemistest loodetakse abi haiguste lagunemise (liikvel oli ka gripp) vastu vähemalt sel määral, et õppetöö enam tuleva aastal ei kannataks,“ oli Postimees lootusrikas.