Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Ühendriigid nõudsid Eestile iseseisvust (6)

„Ühendriikide Kongressi Senatis esitati resolutsioon number 80, millega Kongress asuks seisukohale, et Ühendriigid peaksid tõstatama Balti riikide enesemääramise küsimuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni foorumites, eriti aga ÜRO inimõiguste komisjoni järgmisel istungjärgul veebruaris-märtsis 1984,“ kirjutas väliseestlaste väljaanne Vaba Eestlane Torontos 15. novembril 1983.

Senati eelnõus meenutati ka Euroopa parlamendis vastu võetud resolutsiooni, milles märgiti, et Eesti, Läti ja Leedu ei saanud NSV Liidu liiduvabariikideks vabatahtlikult, vaid inkorporeeriti vägivaldselt NSV Liiduga ja on sellest ajast juhitud valitsuste poolt, keda NSV Liit on heaks kiitnud ja kellele riigid on kuulekad.

Ameerika resolutsioon nentis, et Balti riikidest tuleb endiselt teateid laiahaardelisest inimõiguste ja vabaduste rikkumisest ning tagakiusamisest. „Ühendriikidel on väga sügav huvi selle vastu, et Eesti, Läti ja Leedu rahvastele antakse õigus enesemääramiseks, õigus valida omaenda valitsussüsteem, samuti oma majanduslik, poliitiline ja sotsiaalne süsteem ilma igasuguse väljastpoolt tuleva vahelesegamiseta, diversioonita, sunduseta või piiratuseta,“ öeldakse selles dokumendis.

Mõttevahetuse peamiseks suunaks ÜROs peaks olema Nõukogude vägede väljaviimine nendest riikidest ning Eesti, Läti ja Leedu suveräänsuse ja territoriaalse puutumatuse respekteerimine, nentis senat.