Eesti

Tõnis Erilaiu autorikülg

KURJA SILMA ÕUDUS: kuidas rahvausund üle kogu maa hirmu külvas 

Tõnis Erilaid, 12. november 2021 21:05
ANDIS AINET FILMIKS: kaader Ingmar Bergmani 1960. aastal vändatud fantaasiafilmist „Kuri silm“.Foto: Mary Evans / Scanpix

Rahvasuu kinnitab, et mõnel inimesel olla seandse silmä, et kui ta võõrast looma näge, siis jäädse see põdema ja ei söö enämb. Saaremaa Kaarma vallas jäänud hobune põdema, ei võtnud toiduivagi suhu, jäi päev päevalt lahjemaks ega seisnud enam jalul. Peremees arvas, et ju kuri silm tegi looma ära, ja läks loomaarstilt abi otsima. Too olnud võimetu ja hea inimesed andnud paremat nõu: viidagu hobune sooja sauna, visatagu korralikult leili ja viheldagu looma. Esimene „arstimine“ ei andnud tulemust, ka teine mitte. Paari päeva pärast surnud hobune koguni ära. Kuri silm oli saunast ja leilist kangem. Kohtuski pidid inimesed, kel arvati olevat kuri silm, istuma kohtunike selja taga, et nad ei saaks otsuseid mõjutada.

Kurjast silmast teadis ka Martin Luther, kui ütles, et nõiad rikuvad talumeeste piima, või ja munad. „Mina põletaksin need nõiad halastamatult, nad tegutsevad Jumala tahte vastaselt ega vääri elu,“ ütles usuisa. Eestiski usuti, et kuri silm toob ussid piima sisse, takistab leiva kerkimist, ajab õlle nurja, kuivatab allikad ja rikub isegi küti püssi ning keelab kaladel võrku minemast ja külvatud seemnel idanemist. Üheks kurja silma tunnuseks on ka luksumine (keegi räägib sind taga).