Helena ja Franz (pisipiltidel) jätsid Punaarmee lähenedes teineteisega hüvasti. Neist ühe süda murdus, kuna teine polnud nõus pärast sõda armulugu jätkama.
Foto: Kollaaž (Wikimedia Commons, Auschwitz.net)AUSCHWITZI ARMULUGU: koonduslaagri valvur oli juuditarist kinnipeetava nimel kõigeks valmis
Kurikuulsas Auschwitzi koonduslaagris süttis 1942. aastal vangivalvuri ja kinnipeetava vahel lõkkele omapärane armulugu. Mees oli Austriast pärit nats, naine Tšehhoslovakkias sündinud juut. Keelatud suhe kestis keerulistes oludes üle kahe aasta – kuni nii valvur kui ka vang olid sunnitud laagrist eri suundades lahkuma. Rõõmutu taaskohtumine saabus alles kolm kümnendit hiljem kohtusaalis.
Slovakist kirikumuusiku 19aastane tütar Helena Citronova oli esimeste juudi päritolu naiste seas, kes saadeti 1942. aasta kevadel Auschwitzi. Esialgu määrati Helena ja paljude tema kaaslaste tööülesandeks kompleksi kuuluvate vanade ehitiste lammutamine. See oli raske ja ohtlik ülesanne, mis ei saanud kuidagi sobida noorele neiule, kelle unistuseks oli olnud lavakarjäär. Kord oli siiski karm ning töö nõudis ohvreid. „Esimesed tüdrukud jäid rusude alla ja surid sealsamas,“ meenutas Helena aastakümneid hiljem. Ta mõistis, et kui soovib ellu jääda, peab ta leidma mingi muu võimaluse. Halbadest variantidest parim tundus toona olevat gaasikambrite ja krematooriumi kõrval asunud hiiglaslik laokompleks, mida nimetati jõuka Põhja-Ameerika riigi järgi Kanadaks.
Kommentaarid (0)