Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Haapsallu tulnuks nõukogude valitsus (4)
Pärast baasidelepingut saatis Inglise konsul Tallinnas W. H. Gallienne oktoobri keskel oma välisministeeriumile kirja tulevastest tõenäolistest arengutest Eestis.
„1) Samal ajal kui Punaarmee okupeerib strateegilisi punkte Eestis, kasutatakse ära mõni intsident või provotseeritakse see, ja Punaarmee vallutab otsekohe kogu Eesti või 2) kohalikele kommunistidele antakse juhtnöörid tõsiste rahutuste alustamiseks ja võimalikult suurte segaduste põhjustamiseks. Seejärel sekkub Punaarmee, esindades seadust ja korda ning kehtestab kommunistliku režiimi või 3) Eesti valitsus vahetub ja uus valitsus otsustab paluda, et Eesti inkorporeeritaks Nõukogude Liitu.“
Gallienne teatab: kõikjal Eestis valitseb sügav depressioon ja ärevus, valitsuse liikmed, sõjaväelased ja riigiametnikud valmistuvat riigist lahkuma.
Konsuli kirja viies punkt tugineb Sõjavägede staabi II osakonna (välis-, vastu- ja raadioluure) ülemalt kolonel Villem Saarsenilt saadud teabele.
„Nõukogude Venes elavatest Eesti rahvusest kodanikest moodustatakse Haapsalu piirkonnas uus valitsus, mis kavatseb end deklareerida kogu eesti rahva esindajaks. Igal juhul näib olevat vähe võimalusi, et Eesti säilitaks mingeid iseseisvuse jälgi.“
Eestis jäi Haapsalu valitsus tegemata, aga Soome talvesõja algul 1. detsembril moodustas Moskva esimeses vallutatud asulas N. Liidu soomlasist nõndanimetatud Terijoe valitsuse.
Kommentaarid