Maailm

RAHA AJALOOST 2: kuidas ja miks tekkisid mündid ja paberraha? 

Allan Espenberg, 29. oktoober 2021 18:50

RAHA MÄNGIB ELUS PÕHIROLLI: Ühel hetkel taibati, et viljakottide ja lammaste vahetamise asemel on mõistlikum hakata vahetama metallist münte.

Foto: Vida Press

Ammustel aegadel käis äri vahetuskaubandusena, kus raha funktsiooni täitsid kaubad: teravili, nahk, loomad, tööriistad jne. Mingil ajal leiti, et mugavam on vahetada metallitükke, mida on lihtsam käsitseda kui suuri viljakotte või loomakarju. Enne tavapäraste müntide ilmumist oli jäänud teha veel vaid üks samm: tagada ringluses olevate rahaühikute ühesugusus – metalli mass ja puhtus. Selle loo algust sai lugeda eelmise laupäeva Õhtulehes.

Rahast rääkides peetakse silmas eelkõige kauplemist, kuid rahaajaloos mängis olulist rolli ka asjaolu, et riikidel oli vaja koguda makse, ja selles osas osutusid mündid äärmiselt mugavaks.

Samal teemal

22.09.2021
RAHA AJALOOST: kariloomad, pipar, helmed ja oravanahad – mida kõike rahana pole kasutatud