Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas hakkas ilmuma esimene naisteajakiri

Pärnu kõrgemas linna tütarlastekoolis õppides Lydia Jannseni (Koidula) pinginaabriks olnud Suburgi olid Viljandisse õpetajaks meelitanud selleks raha kokku pannes linna jõukamad perekonnad. Õppetöö kõrval jätkas pidevalt tervisehädadega maadlev Suburg oma kirjandustegevust, mis päädiski Linda väljaandmisega – eesmärk oli naiste maailmapildi avardamine ja algusest peale teravalt naisküsimuse taganttõukamine rubriigis „Müramise maa meestele ja nuramise (nurisemise) nurk naistele“ ning juhtkirjades. „Ei või temale seda tunnistust keelda, et ta haruldase julguse ja järjekindlusega oma mõtete eest välja astus,“ kirjutas oma järelehüüdes Suburgile Postimees, kes ometi oli temaga vaenujalal olnud.

Teadagi ei olnud see kõigile meelepärane. Alalhoidlikumad lugejad eelistanuks koduperenaisetarkusi jagavat väljaannet, võimud väitsid, et Linda õhutab vaenu meeste ja naiste vahel. Paljus seetõttu ei tõusnud Linda tellijate arv kunagi 400ni. Halvasti läks Suburgil oma trükikoja rajamisega, mille ta oli sunnitud tollase äriseaduse tõttu kinnitama tuttava mehe nimele. Too müüs trükikoja salaja maha ja põgenes Lätti. Võlad jäid Suburgi kanda.