Foto: Robin Roots
Maailm
23. oktoober 2021, 00:15

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas eestlaste lemmiktoiduseks oli alkohol (4)

Oli 1991. aasta 24. oktoober, kui avaldati kokkuvõte möödunud kolme kvartali olukorrast kaubanduses ja rahanduses. „Rahval raha jagub!“ kuulutasid ajalehed, sest inimestel seisis Hoiupangas arvel 2082,2 miljonit rubla.

„Alkohol avitas riiki, restorani ja spekulanti,“ märgiti ajalehtedes, et riiklikust jaekaubanduskäibest langes 14,1 protsenti just kangetele jookidele. Kommertskaubanduseski polnud asjad teisiti – seal jagasid toidurasvad alkoholiga esikohta.

Tol hetkel kuulus meile napside müügil elaniku kohta ilmselt maailmarekord või olime sellele väga lähedal.

Samas – kui viina, likööri, konjaki ja šampuse müük kasvas eelmise aasta sama ajaga võrreldes miljonite dekaliitrite võrra, vähenes soola, margariini, või, juustu, täispiimatoodete, suhkru, vorsti jms müük kümneis protsente. Seda kaupa polnud lihtsalt saada. Ka enamikku tööstuskaupu, isegi sandaale, mitte. „Hinnad on mitmekordselt tõusnud. Head ülikonda ei saa enam riigipoest kätte,“ kommenteerisid ajalehed.

„Suurmajandid näikse endiselt suhtuvat turumajandusse üleolevalt. Või eelistavad nad kodumaa turgudele Peipsi-taguseid?“ kõlas kokkuvõte statistikute vaatlusest suurematel turgudel, kus tuli müügil olnud põllumajandussaaduste üldmahust elanike arvelt 98,1 protsenti. Teenistus võis neil olla hea, sest turuhinnad kasvasid aastatagusega võrreldes keskmiselt 2,6 korda.