Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tsirkus meid prantslastega tülli ajas

„Kohtu- ja siseministeeriumi kaudu nõutas sissesõidu- ja tööluba Eestisse rühm tsirkuse artiste, kes töötas Helsingis ja kavatseb nüüd Tallinna Grand Marinas jätkata oma veiderdust. Kohtu-siseminister ei andnud vastavat luba viiele artistile, kes olid varustatud Prantsuse passidega ning arvatavasti alžeeerlased,“ kirjutab Kaja 20. oktoobril 1931.

Ajaleht kurdab: „Nüüd on Tallinnas asuv Prantsuse saatkond reageerinud loa mitteandmisele sellega, et keeldus eile viseerimast kahe Eesti kodaniku passi. Need eestlased kavatsesid lähematel päevadel sõita Prantsusmaale ja üks neist pole keegi muu kui välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja Georg Meri. Härra Meril polnud tavaline välipass, vaid diplomaatlik. Välisministeerium on teinud saatkonnale Pariisis ülesandeks lahendada tekkinud olukorda.“

Kuidas teise eestlasega jäi, pole mul teada, aga Georg Meri pääses lõpuks siiski Pariisi ja talle anti poliitiliste teaduste akadeemias õppimiseks stipendiumigi. Ta lõpetas selle 1933. aastal ja määrati saatkonnanõunikuks Berliini ning 1938. aasta jaanuarist Pariisi.

Seal sai Meri vaid vähe aega paigal olla. „Nagu kuuleme, tuleb lähemal ajal täitmisele välisministeeriumi väliskaubanduse osakonna direktori koht. Kandidaadiks sellele kohale on praegune Eesti saatkonna nõunik Pariisis alles möödunud aasta hilissügisest Georg Meri,“ teatasid ajalehed 10. juunil 1938.