Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Võrumaa esimene pealinn Põlvamaale sai
Kui Katariina II käsul Riia kubermang 7. oktoobril 1783. aastal asehaldurkonnaks nimetati ja see kaheksaks kreisiks (maakonnaks) jagati, siis pidi ühe maakonna keskuseks saama Alt-Koikülli (Vana-Koiola) mõis, mille põldudele välja mõõdetud kruntidele pidi kiiresti ehitatama esimesed 40 elamut, ametiasutustest kõigepealt kreisikohus. Kaupmehi pidi tulema uude linna kuus, apteeke vaid üks. Kreis ise pidi kandma Kirumpää-Koiküla (Kirepi-Koiola) nime. Kreisi-rentmeister kolis kohale, ameti sai ka linnapea.
Kuid Riia kuberneriks (asehalduriks) tõusnud Pfalzi sõjaväest Venemaa armeesse üle tulnud iirlasest palgasõdur George Browne mõtles ümber. Räägiti, et toeka meelehea eest. Ta tõestas keisrinnale, et suure Pihkva maantee ääres ja kahe järve vahel seisev parun Mengdeni Werro (Võru) mõis, mis asuvat heal maal (see ei pidanud paika, põllud olid savised ja kohati liigniisked) on tulevaseks kreisilinnaks parem koht. Mõis osteti kallilt, 57 000 hõberubla eest, ära.
„Kogu kreis ei kanna enam Vana-Koiola vaid koos ehitatava linnaga Võru nime,“ teatas Browne oma patendis 1784. aasta suvel ja nõudis, et politseimeister, kohus ja kreisirentei koligu kähku sealsesse avarasse härrastemajja. Linna ja selle elanikke veel polnudki, aga kreisikeskus sai ometi paika.
Vana-Koiolast linna ei saanud, kuigi sellegi lähedal on kaks järve. Tagatipuks on küla nüüd Põlvamaal.
Kommentaarid (0)