Narva-Jõesuu rand.
Foto: Tairo LutterTõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas tulevane kuningas Narva-Jõesuus suvitas
Jugoslaavia kuningal Aleksandar I-l oli hirm. Teisipäeviti hoidus ta tavaliselt kõigist tähtsamatest ülesannetest, sest kolm tema Karadordeviči perekonna liiget oli just sel päeval tapetud. Aga teisipäeval, 9. oktoobril 1934 tuli tal, vastumeelselt küll, teha erand – riigivisiit Prantsusmaale ja lepe Itaalia vastu oli ülitähtis.
Ta mõrvati samal päeval Marseille's koos Prantsuse välisministri Louis Barthou'ga. Tapja oli Itaalia õhutusel saatnud Makedoonia Siserevolutsiooniline Organisatsioon. Barthou hukkus väidetavalt omaenda kaitsemeeskonna kuulidest, kui nood paaniliselt tule avasid. Filmioperaator oli vaid meetrite kaugusel ja sellest juhtumist sai esimene poliitiline atentaat, mis elavatele piltidele jäädvustati.
Maa Hääl tuletas 16. oktoobril 1934 meelde, et tulevane kuningas oli 1901. aastal veel väikese poisina suvitanud koos vennaga Narva-Jõesuus äsja ehitatud tibukollases ühekorruselises Reimannide majas, mille aadress oli hiljem Vabaduse tänav 48. Alevi vahel liikunud nad ratsa ihukaitsjate saatel, aga enamasti veetnud aega supeldes ja päevitades. Ihu olla tumepruuniks saanud kui mooramaa meestel.
Vanemad alevielanikud rääkisid Maa Häälele, et toona Peterburi paažikorpuses õppinud kuningapoegade suvitamise ajal olnud Narva-Jõesuus vali kord. Suvila juures seisid ööl ja päeval sandarmid, teinekord ka Narva garnisoni soldatid.
Kommentaarid (0)