19. sajandi Euroopa osavõtjate arvult suurimaks peetavas Rahvaste lahingus osales ligi 600 000 meest
„Hurraa! Suur sõda Leipzigi linna all!“
„Haha, hurraa! Suur sõda Leipzigi linna all! Andke saatanatele, hah-hah!“ naeris Lible Oskar Lutsu „Kevades“, kui Paunvere koolipoisid kirikumõisa omadega käsipidi kokku läksid. Tõepoolest, oli mida meenutada: 16.–19. oktoobril 1813 toimunud Leipzigi lahing oli kõige verisem Napoleoni sõdade ajaloos, surmasaanute ja haavatute arvu poolest jäid sellest maha nii Borodino kui ka Wagrami lahingud. Just lüüasaamine Lepzigi lahingus (mitte Venemaa sõjakäik 1812. aastal) oli see, mis Prantsusmaa keisri Napoleon I suurtele ambitsioonidele lõpu tegi. Hilisem Waterloo lahing 1815. aastal oli juba ilma võidulootuseta agoonia.
1813. aastal oli keiser Napoleon Bonaparte pärast lüüasaamist Venemaal kogunud n-ö uue Suure Armee ja kevadkampaanias 1813. aastal löönud mitmes lahingus Vene-Preisi vägesid. Suvise vaherahu ajal toimusid riikide vahel läbirääkimised, kuid Napoleoni järeleandmatuse tõttu ühines temavastase koalitsiooniga ka Austria keisririik ja sama aasta sügisel toimuski otsustav lahing, mis lõpetas Prantsusmaa domineerimise Euroopas.
Kommentaarid (0)