II maailmasõjas hukkus hinnanguliselt 13 miljonit last. Idarindel tegutsenud kuueaastasel Sergei Aljoškovil (fotol) õnnestus verised lahingud üle elada. Sõjajärgne elu osutus tema jaoks aga ootamatult okkaliseks.
Foto: Kollaaž (Wikimedia Commons, Twitter.com/hacen_ali)POLGU POEG: sõdurimundrit kandnud kuueaastane poiss võitles idarindel sakslaste vastu (2)
Ehkki verine lahinguväli pole koht lastele, võitles II maailmasõja ajal Punaarmee ridades tuhandeid sõdureid, kes olid nooremad kui 16 eluaastat. Neist noorimaks peetakse juba kuueaastasena sõdurimundri selga tõmmanud Sergei Aljoškovi, kes osales ka Stalingradi lahingus – koos teda metsast päästnud polguga, keda orvuks jäänud poiss pidas oma perekonnaks. Teda ja teisi sellisel viisil sõtta kistud lapsi hakati nimetama „polgu poegadeks (ja tütardeks)“. Kuna poiss sai sõjas vigastada ja hakkas juba nooruses suitsetama „nagu auruvedur“, oli tal kehva tervis, mistõttu otsustas ta – vaatamata paljude väejuhtide ootustele – pärast sõda edasisele militaarõppele käega lüüa.
Nagu enamikke lapssõdureid, tõukasid ka Sergei lahinguväljale ootamatud sündmused. Kui Saksamaa 1941. aasta juunis NSV Liidu vastu sõtta astus, elas toona viieaastane Sergei Aljoškov koos ema ja vanemate vendadega Lääne-Venemaal asuvas Grõni külas. Tema isa oli siitilmast lahkunud juba aastaid enne sõja puhkemist. Ehkki Serjošaks kutsutud poisi lapsepõlvest pole kuigi palju teada, sündis ta ilmselt 1936. aastal selles samas metsaga ümbritsetud külakeses. Moskvast umbes 300 km edelas asuv Grõn osutus sakslaste pealetungi ajal põgusalt üheks oluliseks pidepunktiks, sest seal asus piirkonna sõdurite ja partisanide baas. See oli ka põhjuseks, miks Natsi-Saksamaa väed küla maani maha põletasid ja väike Sergei põgenema pidi.
Kommentaarid