Talupojad pulmahoos: postkaart Haapsalu ja Läänemaa muuseumi kogust.Foto: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumi kogu.
Tõnis Erilaid 8. oktoober 2021 20:30

„Viljandimaal Suure-Kõpu vallas kosis pärisperemees Jaan kümne aasta eest naabertalu peretütre. Pooleteiseaastase abielu järele sündis neile laps. Naine suri lapsevoodis. Pooleteiseaastase lesepõlve järele tõi mees kadunud naise õe perenaisena tallu. Elasid siis ka õnnelikult ‒ nagu abielurahvas kunagi ‒ 8 aastat. Selle aja jooksul kinkis naine mehele viis last. Õnnetuseks suri mullu ka see õde ‒ ja nüüd jõudis mees õnnelikult juba kolmanda õega abielusadamasse,“ teatas Esmaspäev 1926. aastal.

„No ma ei usu! Nad on selle välja mõelnud!“ kärgatas mõnigi inimene, kes üleüldse selle kümnerealise nupu ajaleheveerest üles leidis. Teised tuletasid siiski meelde, et juba vanal ajal oli talurahva seas tavalik, et naise surma korral kosis leseks jäänud mees naise õe. Lesestunud mees pidi küll kirikuseaduse järgi ootama veel vähemalt pool aastat, enne kui võis uuesti abielluda. Lesknaine aga tohtis uue abikaasa voodisse heita alles aasta pärast.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad