Eesti

Oleme täielikult sõltuvuses nähtusest, mis polnud sugugi enesestmõistetav veel sada aastat tagasigi

Millal ja kuidas elekter Eestisse jõudis? 

Allan Espenberg, 8. oktoober 2021 19:00
HOPP-STOPP-LAA! Elektrifitseerimine Valjalas. Liiniposti püstitamine 1947. aastal.Foto: Saaremaa Muuseum SA / muis.ee

Elekter jõudis Eestisse umbes samal ajal kui meie naabermaadesse ja teistessegi Euroopa riikidesse. Kuna Eesti kuulus 19. sajandi teisel poolel Venemaa koosseisu, oli elektri saabumine vähemal või suuremal määral seotud arengutega Venemaal. Suurem elektrijaamade ehitamine läks lahti küll juba iseseisvas Eestis, kuid kogu maa elektrifitseerimine jäi pärastsõjaaegsesse nõukogude aega. Igasse metsatallu pole elekter aga jõudnud veel tänapäevalgi.

Tartu matemaatikaõpetaja Aleksander Bilow (1857–1910) kirjutas 15. veebruaril 1896 ajakirjas Põllumees: „Looduse-võimudest, mis inimest teenivad, on senini kõige tähtsam auru võim olnud: tema tööjõu pääle on suurem osa vabrikuid ja muid töökodasid põhjendatud, tema tagakihutusel veerevad terved vankride-rongid raudteedel ja sõuavad määratu suured laevamürakad meredel. Nüüd on aga sellele loodusevõimule tehnika põllul vägev võistleja ilmunud, mis tema eesvalitsusele sääl otsa pääle teha ähvardab, nimelt — elektri võim. Elektri võim on viimsel ajal inimesesoo kultuura-elus suurt osa hakanud mängima: temaga pannakse juba masinaid käima, ta toimetab suure kiirusega sõnumid ühest maailma otsast teise, teeb häält sadade verstade taha selgesti kuuldavaks ning valgustab uulitsaid ja hoonesid. Palju imeväärilisi sünnitusi on selle looduse-võimu omaduste pääle põhjendatud; talt leitakse aga ühte soodu uusi omadusi, mille abil jälle senini aimamata tegusid korda võib saata. Elektri võim saab tuleval aastasajal kahtlemata kõige tähtsam ja tulurikkam looduse-võim inimese teenistuses olema.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee