Eesti

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas saksa vähemusrahvus Eestist lahkus (3)

Tõnis Erilaid, 8. oktoober 2021 00:11
Foto: Heiko Kruusi

„Saksa vähemusrahvuse evakueerimisteade tuli üllatusena paljudele, võiks isegi ütelda enamikule meie saksa soost kodanikele. Eile valitses Saksa ringkondades haruldane elevus,“ kirjutas Päevaleht 10. oktoobril 1939. „Lõppkokkuvõttes jõuti mõnel pool siiski otsusele, et ümmarguselt 95% Eestis elavaist sakslasist sõidab ära ja leiab endale uue kodu ja töö seal, kust nende eelkäijad mitmesaja aasta eest lahkusid.“

6. oktoobril oli Hitler pidanud riigipäeval kõne Poola üle saavutatud võitu tähistamiseks ja märkis ka, et Ida- ja Kesk-Euroopa saksa rahvusgrupid likvideeritakse (just seda sõna ta tarvitas) ning asustatakse ümber Saksamaale. Juba enne seda kõnet olid Eesti poole teel kaubalaevad, et sakslased minema toimetada.

9. oktoobril kirjutasid siinsed ajalehed, et täna algavad läbirääkimised saksa vähemusrahva väljarändamise korraldamiseks, mainides kõrvalpealkirjas, et ka Läti sakslased rändavad välja.

Lahkumine siiski pisut venis ja esimene laev sakslastega pardal asus Gotenhafeni (Gdynia) poole teele alles 18. oktoobril. Esimeses lahkumislaines minema sõitnud ümmarguselt 14 000 inimest pandi elama Warthegausse ja Lääne-Preisimaale äsja Poolalt võetud aladele ja suuresti sealt minema saadetud poolakate kodudesse.

Järgmise aasta kevadel tuli järelümberasumine ning venelaste hirmus end sakslaseks teeselnult läks Saksamaale ka hulk pesuehtsaid eestlasi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee