Pääsküla jaam tänapäeval.
Foto: STANISLAV MOSHKOVTõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas elektrirong hakkas Pääskülla käima (4)
„Kõrvalpingil istusid auväärsed härrad, jutt autohindadest käis,“ laulis omal ajal Real, kuidas Tallinnast elektrirongiga Pääskülla sõites piletita noormees küll trahvi sai, aga kenade näitsikutega juttu vestis.
Esimene elektrirong läks sõitjatega Tallinnast Pääskülla 20. septembril 1924. kell 12.20. Mootorvagunid tegi Siemens-Schukert, igal oli järel veel kolm vagunit. Normaalrongis oli 440 istekohta ja sadakond või rohkemgi seisuplatsi lisaks. Peatusi oli esiti neli: Tallinn, Järve, Nõmme ja Pääsküla. Kivimäe tuli samal sügisel lisaks, paar aastat hiljem ka Hiiu ja Rahumäe, siis Tondi ja Ameerika. Viimane oli tänavate järgi pandud nimi, mis muutus paar aastat hiljem Lillekülaks.
Liikumas oli 27 paari elektrironge, kuid vaid 13 läksid Pääskülla välja. Sellest tõusis 1925. aasta septembris suur pahandus.
Päewaleht kirjutab: „Suurem hulk Pääskülas ja Kivimäel elavatest ametnikkudest tarvitab linnasõiduks hommikust Haapsalu rongi, mis peatub nimetatud jaamades veerand 9 paiku. Viimasel ajal on aga ülepäeviti nähtuseks, et see rong pool kuni kolmveerand tundi hiljaks jääb. Sarnasel korral algab „maraton“ Pääskülast Nõmmele, kust elektrirong kell 8.37 linna läheb. Mitmed ei kannata seda jooksu tempot välja ja jäävad hiljaks rongile ning tööle. Tagajärg on see, et tööl pannakse su nimi hilinejate nimekirja ja see võib ka ametist lahtilaskmisega lõppeda.“
Kommentaarid