Babõn Jari jäärak 1. oktoobril 1941. Natsid andsid nõukogude sõjavangidele käsu laipadele muld ja liiv peale visata.

Foto: Wikimedia Commons
Maailm
29. september 2023, 13:36

Täna möödub Babõn Jari veresauna algusest 82 aastat. Õhtuleht taasavaldab algselt 30.09.2021 ilmunud loo.

ÕL ARHIIV | Babõn Jari õudustest pääsenud juuditar: „Tundsin, et keegi seisab minu kohal, ent ma ei andnud kuidagi märku, et olen elus.“ (1)

Ukraina pealinnas Kiievis asuvas Babõn Jari (venepäraselt Babi Jar) jäärakus toimus 1941. aasta septembris julm massihukkamine, mille käigus tapsid SS-lased ja neile alluvad kohalikud politseijõud ligi 34 000 juuti. Kohutavast veresaunast pääsesid vaid üksikud, kelle seas oli ka kohalik juudi päritolu näitlejanna, kes kirjeldas pärast sõda toimunud kohtuprotsessidel üksikasjalikult, kuidas tal õnnestus natside kuulirahele vaatamata veriste laibahunnikute alt pääseda.

29. septembril 1941 – juutide ühe tähtsama püha Yom Kippuri eelõhtul – kõndis tuhandeid inimesi Kiievi erinevatest linnaosadest Babõn Jari (tõlkes „vanaema kuristik“) poole. Nende seas oli palvetavaid vanahärrasid kui ka emade külge klammerdunud lapsi. Paljud tundsid enda kõrval kõndivaid inimesi, ent mingi hirmutava jõu mõjul üksteisega ei räägitud.

Babõn Jari jäärakule lähenedes kuuldi karjeid ja laske, ent inimesed pidid astuma samm-sammult kurjakuulutava koha poole, sest linna okupeerinud Natsi-Saksamaa väed eesotsas julma SS brigadeführer'i Kurt Eberhardiga olid andnud selleks karmi käsu. Kiievi juutide hukkamiseks korraldati verised tapatalgud, mis kestsid kaks päeva – selle aja jooksul ei antud armu ei jõuetutele vanuritele ega alles ema rinna külge klammerdunud imikutele.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99