Maailm

KÕŠTÕMI PLAHVATUS: Nõukogude Liit üritas ajaloo suuruselt kolmandat tuumakatastroofi iga hinna eest varjata 

Aare Kartau, 29. september 2021 19:27

Nõukogude Liit rajas Majak tehase 1948. aastal, kui puhkenud oli külm sõda.

Foto: Twitter.com/atomicarchive

Pärast II maailmasõda oli Nõukogude Liit tuumaarsenali rajamises Ameerika Ühendriikidest selgelt maha jäänud. See viis rutaka Majaki tehasekompleksi rajamiseni Lõuna-Uuralis, mis pidi tootma tuumarelvadeks sobivat uraani ja plutooniumi. Kuna ohutusmeetmetele kuigi suurt tähelepanu ei pööratud, oli õnnetus vaid aja küsimus. Praegu ajaloo suuruselt kolmandaks tuumakatastroofiks peetav Kõštõmi plahvatus leidis aset 29. septembril 1957. Muidugi üritas Nõukogude Liit õnnetust varjata – neid aitas sealjuures CIA – mistõttu jäi see avalikkuse eest aastakümneteks saladuseks.

1957. aasta 29. septembri õhtupoolikul märkasid paljud Uurali mäestiku lõunaosas asuva Tšeljabinski oblasti elanikud, et taevas on teistsugust tooni kui tavaliselt. Esialgu arvati, et tegu võib olla virmalistega, ent nii kaugel lõunas on see nähtus üsna haruldane. Tegelikult tekitas kummalist kuma radioaktiivne tolm. Tšeljabinsk-40 (praegune Ozjorsk) nime kandnud linna lähedal asunud Majaki tehase radioaktiivsete jäätmete hoidlas oli toimunud plahvatus, mis põhjustas toona seninägematu ulatusega tuumakatastroofi, mis jääb praegu alla vaid Fukushimas ja Tšornobõlis juhtunule.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee