Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnas suri salapäraselt Vene saadik (1)
„N. Vene saadiku A(leksei) Ustinovi mälestuseks oli korraldatud saatkonna pidusaalis kodanlik leinatalitus. Saal oli dekoreeritud musta ning punasega ning kõikjal oli punaseid roose ja nelke. Leinatalitusele kogunes suurel arvul Ustinovi kaastöölisi, Eesti valitsuse liikmeid abikaasadega… Ustinov viiakse täna sõjaväelise auvalve saatel Balti jaama. Rong väljub keskööl. Rongiga sõidab kaasa politsei auvalve kuni Eesti-Vene piirini,“ kirjutab Waba Maa 29. septembril 1937.
Vanas Vene aadliperekonnas sündinud ja maapaos Zürichi polütehnikumis õpetatud agronoomiks tudeerinud saadik Ustinov andis oma volikirja riigihoidja Konstantin Pätsile 15. veebruaril 1934. Siin olid teada tema sidemed Vene luureteenistusega, kuid eeskätt hinnati tema raamatulembust, teatrihuvi ja suhtlemisoskust.
Töösse mattunud saadik vajus kokku pühapäeval 26. septembril 1937 oma kirjutuslaua taga. Ametlikel andmetel olla ta pikka aega kannatanud südame tromboosi all ja kartis endal olevat rinnavähi. Kuid viimastel päevadel oli ta tundnud end tervena, veel laupäeval jalutanud ta Tallinnas ja parkides ringi.
Ustinov läks teise ilma siis, kui tema abikaasa viibis Moskvas. Seal oli ka saatkonna tähtsuselt teine mees. Nende eemalviibimine saadiku surma ajal äratas kõmu, et Ustinov tapeti Stalini isiklikul käsul kui endine esseer ja liialt isepäine inimene. Eestiski uskus seda hulk inimesi.
Kommentaarid